Vikerforell

Vikerforell on Põhja-Ameerikast pärit tiigikala, keda on asustatud üle kogu maailma. Eestisse toodi ta 1897. aastal ja praeguseks on vikerforell tähtsaim forellitiikides kasvatatav kala. Ta elab sumpades nii mere- kui ka magevees. Katsed vikerforelli asustamiseks looduslikesse veekogudesse on enamasti lõppenud tulutult. Ainus teadaolev looduslik populatsioon asustab Pärnu jõe ülemjooksu.
Vikerforell on meie silmapaistvamaid kalu. Ta on tihedalt kaetud mustade tähnidega ning piki tema keha kulgeb iseloomulik lillakas-roosakas vööt. Kasvandustes on ta täiskasvanuna keskmiselt 30...60 cm pikk ning kaalub 3...4 kg. Kalakasvatajad on täheldanud, et soodsaim veetemperatuur vikerforelli kasvuks on 12...16 °C, samuti talub ta lühiajaliselt hapnikuvaegust, kuid on tundlik vee happelisuse suhtes.
Looduses toitub vikerforell kirpvähilistest, väikestest limustest, putukavastsetest ning ka väikestest kaladest. Kalakasvandustes toidetakse neid kunstliku söödaga, kuid noorte isendite toidus on tähtsal kohal looma põrn. Vikerforelli kudemisaeg on ulatunud juba jaanuari lõpust kuni juuni alguseni. Viljastatud mari langeb veekogu põhja ning areneb seal 1,5...2 kuud, enne kui vastne koorub. Vikerforelli kasvukiirus sõltub toitumistingimustest ning see on soodsates oludes kiirem kui teistel lõhelistel. Ta saab suguküpseks 2...4 eluaastal ning eluiga võib küündida kuni 10 aastani.
Vikerforelli hinnatakse maitsva liha tõttu, mida tarvitatakse peamiselt soolatult. Tänu kiirele kasvule ja väärtuslikule lihale on vikerforell meie olulisim tiigikalakasvanduse objekt. Ei kuulu looduskaitse alla.